Teaduste akadeemia

Teaduste akadeemia on riiklik või rahvuslik teadusühing, mille uusi liikmeid valivad tavaliselt senised liikmed ja mille liikmestaatus on eluaegne.

Vanimate teaduste akadeemiate seas on Itaalia Accademia dei Lincei, mille asutas 1603. aastal 18-aastane aadlimees Federico Cesi, ja Prantsuse Teaduste Akadeemia (Académie des sciences), mille rajas 1666. aastal Jean-Baptiste Colberti soovitusel Louis XIV. Eesti Teaduste Akadeemia loodi 1938. aastal.

Kuna teaduse mõiste on eri keeltes erinev, on erinev ka teaduste akadeemiate tegevus. Ingliskeelsetes maades tegelevad teaduste akadeemiad tavaliselt loodusteaduste ja matemaatikaga ning muude teaduslike distsipliinide jaoks, mis ei kuulu inglise keeles termini "science" alla – nagu ajalugu, kirjandusteadus, ajalugu, kunstiajalugu, ühiskonnateadused jne – on loodud iseseisvad akadeemiad. Nii kuuluvad näiteks Austraalia Teaduste Akadeemiasse (Australian Academy of Sciences) vaid loodusteadlased, Ungari Teaduste Akadeemiasse (Magyar Tudományos Akadémia) aga ka humanitaar- ja sotsiaalteadlased.

Kuna inseneriteadused on arenenud ja harunenud, on viimasel ajal^[millal?] mitmes riigis rajatud teaduste akadeemiatest eraldiseisvad inseneriteaduste akadeemiad.